Eile juhtus selline huvitav asi, et kõik inimesed hakkasid meile sõnumeid saatma ja e-maile, peamiseks küsimuseks, miks blogi ei ole. Põhjuseid on palju, esiteks pole aega, teiseks, mis teile võib-olla tundub põnev siin meie elus võib meile tunduda mõttetu ja tühja-tähja rääkimisega, kolmandaks ei ole nagu seda soont enam, tähendab minul pole seda vist kunagi olnud, aga ma sunnin ennast ning Mariti vaimustus läks tal ka vist üle.
Aga eks ma üritan siis võtta kokku kiiresti viimased kaks nädalad. Kõigepealt tuli meile külla Steve teine tütar Stephanie, ma ausalt ei tea, kas me oleme temast varem rääkinud siin blogis aga kui ka oleme eks siis kordamine ka liiga tee. Steph elab Uus-Maremaal ja on siin kaheks nädalaks nii kaua kui tal endal töö juurest puhkus on. Aga naljakas lugu on sellega see, et ta töötab samal ajal siin ka. Esimesed päevad me ei sallinud teda üldse, sest ta hakkas igalepoole mingeid sildikesi toppima ja kohtles meid kui lolle, nagu me oleks seal esimest päeva tööl. Aga samas meie mõtlesime, et las ta siis olla tähtis ja toppigu oma silte. Muidugi hakkas Steph kõvasti asjatama ja juba järgmisel reedel toimus pubis suur-suur pidu. Mis oli siis sissepääsu maksuga ja puha pluss pidi olema ka DJ aga see hull jõi end täis ja tuli peole ikka. Siis tegi Sonny muusikat, kes on siis meie ülemuste ainuke poeg. Ja ta on juba jõudsalt oma nime edasi kandnud kahele nunnukale poisijõmpsikale. Samas oli meil ka Happy Hour , mis siis pidi kestma poole kaheksast- poole üheksani. Aga kestis kuradi kümneni, happy houri joogid olid siis, et kõik Händelid on 3dollarit, need on siis sellised väiksemad klaasid kuhu õlut saab valada. Ja kõik viinakokteilid olid ka 3dollarit. Rahvast oli muidugi murdu. Maritil vedas sellega, et tema oli hommikul tööl, aga mul oli jummala lõbus seal, aeg lendas kiiresti kui koguaeg palju tegemist on. Muidugi kell 12 oli kinnipanek, sest see on viimane aeg kui meil pubi kinni pannakse. Muidugi järgmisel hommikul pidin mina minema vara tööle, ja see oli kõige vaiksem laupäev üldse. Ja õhtul kui Marit töötas ei olnud seal ka kedagi. Sest inimesed jõid kõik oma raha arvatavasti maha. Meil oli kassas ikka pöörased summad. Ega ka pühapäeval midagi erilist ei juhtunud ja esmaspäeval käisime lambaid pügamas, millest siis saate lugeda eelnevas sissekandes.
Nüüd tahaks natuke pikemalt peatuda selle uue tüdruku Janina juures. Ta on friik, sõna otseses mõttes. Ta töötas siin ennem ka, nagu ma juba mainisin, ning ta arvab, et ta on kõike teadja. Alguses ma suhtusin küll nii, et mida sa õpetad mind koguaeg ja õiendad siin, ja meil oli ikka tuliseid vaidlusi, aga nüüd ma lihtsalt lasen tal olla, sest kui inimene tahab ennast tähtsana tunda (mida ta tegelt ei ole) siis tuleb vist lasta tal tähtis olla. Kõige naljaka lugu on siin see, et tema räägib, et ta käib Trikiga, kes on siis mingi tüüp siin eks, aga mitte keegi pole neid mitte kunagi koos näinud. Samas Janina saadab Maritile koguaeg sõnumeid, et kas Triki on pubis või mitte. Eile oli selline naljakas lugu, et just siis kui Janina ära läks tuli Triki sisse ja pidutses siin päris pikalt. Meie teooria on selline, et Janina on Stalker, ta on oma peas selle kõik välja mõelnud, nagu sedagi, et ta siin mingi manager on. Kohe kahju hakkab sellistest inimestest, kes on peast nii soojad.
Siis tahaksin rääkida veel ühest toredast kolmapäevast. Meil oli Maritiga mõlemal õhtu vaba ja siis me mõtlesime, et läheks käiks seal alumises pubis, vaataks mis see endast kujutab, seadsime siis ennast valmis, aga me oleme oma võtmed kuhugi ära kaotanud ja ei leia neid enam üles, siis laenasime Jesse võtmeid ja hakkasimegi minema. Bottom Pub nagu meie seda kutsume oli ikka täiesti imelik, Teenidust seal ei olnud ja nagu üks kutt meile ütles pärast, et me oleks pidanud ütlema neile, et Can’t complain about the servise, cause there aint any. (ei tea, kas spellisin õieti, aga asja mõttest peaksite ikka aru saama) Aga üks hea asi oli seal, nimelt seal müüdi Heinekeni (selle kirjapildis pole ka kindel) Kui me lõpuks oma õlud kätte saime, istusime väljas umbes 5minti ja otsustasime, et meie pubi on ikka pööraselt parem ja seadsime oma sammud tagasi, lootes, et seal on rahvast kellega rääkida ja napsitada, aga mida kurja, polnud seal kedagi, läksime siis piljardit mängima, harjutama, nagu me kõigile ütleme, Steve juba kutsus meid välja nii-öelda, pidime järgmine nädal mängima, et 2doltsi pallipealt. Ma ei kujuta ette kuidas see täpselt käib, et kui tema lööb kõik kaheksa palli siise pean andma mina talle 16 doltsi ja kui mina löön ainult neli palli siis tema annab mulle 8 doltsi w? Keeruline, et tea kuidas see täpselt siis käima peaks. Harjutasime siis natuke ja siis Steve kutsus meid üles enda juurde istuma ja niisama chillima, olime rõõmuga nõus, sest meil oli ikka täiega igav ja magama ka ei viitsinud minna, kell oli alles kaheksa. Läksime siis sinna ja istusime niisama rääkisime juttu ja värki-särki. Äkki vanaisa Teff avastas, et tahaks süüa (mida ta ise ei teinud). Rita tõi siis igast kraami välja ja suured suured liha tükid, mille Steve viskas restile ja pani lõkke peale küpsema. Oi need olid head väga head lausa. Ja siis Steve õpetas meile kuidas teha sibula-muna võileiba. See siis käib nii, et sul on see röstsaia moodi asi eks. Kaks viilu mõlemale määrid võid. Sibula küpsetasime ka lõkkel ja ka munad. Aga sibul ja munad mõlemad peavad olema natuke toored. Muna veel eriti, sest päris ausalt läbi küpsetatud muna ei kõlba kuhugi, vanasti ma ei kannatanud seda n.ö härjasilma ja hakkasin alati öökima kui ordukas seda sõi, aga nüüd ma ei tahaks oma muna teist moodi, hakkaks vist öökima kui muna oleks läbi praetud. Nii või leiva juurde siis tagasi.Neljapäev oli imelik, hommikul ei olnud midagi teha, aga õhtul kui Marit tööle läks kiskus asi ikka täitsa hulluks ära. Vahepeal pean mainima, et eile oli siin esimene soe ilm, sai isegi lühikeste varrukatega käia. Ja täna on ka soe. Samas eile ei olnud palju rahvast aga nad olid nii kaua seal sees, et me panime kinni 12öösel, päris pikaks läinud õhtu. Maritil oli ikka hullult kopp ees, Mul ka, sest nii kui ma kell neli lõpetasin vahetasin riided ja läksin tagasi pubisse ja istusin seal kuni kinni panemiseni. Päris huvitav oli kui nii võtta. Pidime minema eile kõik Steve juurde grillpeole, aga kuna pubi nii kaua lahti oli siis ei olnud sellel erilist mõtet, enam, sest kõik magasid juba. See pidi siis olema Stephi ära saatmis pidu, sest ta lahkub täna. Jess tegi siis meile söögiks lihtsalt grillvõileibu ja Steve tegi terve hunniku chipse, tervele rahvale, kes pubis olid, nii et di sai hea. Di on siis dinner lühendina, ja muud moodi me seda ei ütle ka enam…irw,
Ok nüüd olete enam-vähem kursis jälle meie tegemistega ja olemitega, ja ma loodan, et tegin teid õnnelikus selle blogisissekandega.
Enel
Aga eks ma üritan siis võtta kokku kiiresti viimased kaks nädalad. Kõigepealt tuli meile külla Steve teine tütar Stephanie, ma ausalt ei tea, kas me oleme temast varem rääkinud siin blogis aga kui ka oleme eks siis kordamine ka liiga tee. Steph elab Uus-Maremaal ja on siin kaheks nädalaks nii kaua kui tal endal töö juurest puhkus on. Aga naljakas lugu on sellega see, et ta töötab samal ajal siin ka. Esimesed päevad me ei sallinud teda üldse, sest ta hakkas igalepoole mingeid sildikesi toppima ja kohtles meid kui lolle, nagu me oleks seal esimest päeva tööl. Aga samas meie mõtlesime, et las ta siis olla tähtis ja toppigu oma silte. Muidugi hakkas Steph kõvasti asjatama ja juba järgmisel reedel toimus pubis suur-suur pidu. Mis oli siis sissepääsu maksuga ja puha pluss pidi olema ka DJ aga see hull jõi end täis ja tuli peole ikka. Siis tegi Sonny muusikat, kes on siis meie ülemuste ainuke poeg. Ja ta on juba jõudsalt oma nime edasi kandnud kahele nunnukale poisijõmpsikale. Samas oli meil ka Happy Hour , mis siis pidi kestma poole kaheksast- poole üheksani. Aga kestis kuradi kümneni, happy houri joogid olid siis, et kõik Händelid on 3dollarit, need on siis sellised väiksemad klaasid kuhu õlut saab valada. Ja kõik viinakokteilid olid ka 3dollarit. Rahvast oli muidugi murdu. Maritil vedas sellega, et tema oli hommikul tööl, aga mul oli jummala lõbus seal, aeg lendas kiiresti kui koguaeg palju tegemist on. Muidugi kell 12 oli kinnipanek, sest see on viimane aeg kui meil pubi kinni pannakse. Muidugi järgmisel hommikul pidin mina minema vara tööle, ja see oli kõige vaiksem laupäev üldse. Ja õhtul kui Marit töötas ei olnud seal ka kedagi. Sest inimesed jõid kõik oma raha arvatavasti maha. Meil oli kassas ikka pöörased summad. Ega ka pühapäeval midagi erilist ei juhtunud ja esmaspäeval käisime lambaid pügamas, millest siis saate lugeda eelnevas sissekandes.
Nüüd tahaks natuke pikemalt peatuda selle uue tüdruku Janina juures. Ta on friik, sõna otseses mõttes. Ta töötas siin ennem ka, nagu ma juba mainisin, ning ta arvab, et ta on kõike teadja. Alguses ma suhtusin küll nii, et mida sa õpetad mind koguaeg ja õiendad siin, ja meil oli ikka tuliseid vaidlusi, aga nüüd ma lihtsalt lasen tal olla, sest kui inimene tahab ennast tähtsana tunda (mida ta tegelt ei ole) siis tuleb vist lasta tal tähtis olla. Kõige naljaka lugu on siin see, et tema räägib, et ta käib Trikiga, kes on siis mingi tüüp siin eks, aga mitte keegi pole neid mitte kunagi koos näinud. Samas Janina saadab Maritile koguaeg sõnumeid, et kas Triki on pubis või mitte. Eile oli selline naljakas lugu, et just siis kui Janina ära läks tuli Triki sisse ja pidutses siin päris pikalt. Meie teooria on selline, et Janina on Stalker, ta on oma peas selle kõik välja mõelnud, nagu sedagi, et ta siin mingi manager on. Kohe kahju hakkab sellistest inimestest, kes on peast nii soojad.
Siis tahaksin rääkida veel ühest toredast kolmapäevast. Meil oli Maritiga mõlemal õhtu vaba ja siis me mõtlesime, et läheks käiks seal alumises pubis, vaataks mis see endast kujutab, seadsime siis ennast valmis, aga me oleme oma võtmed kuhugi ära kaotanud ja ei leia neid enam üles, siis laenasime Jesse võtmeid ja hakkasimegi minema. Bottom Pub nagu meie seda kutsume oli ikka täiesti imelik, Teenidust seal ei olnud ja nagu üks kutt meile ütles pärast, et me oleks pidanud ütlema neile, et Can’t complain about the servise, cause there aint any. (ei tea, kas spellisin õieti, aga asja mõttest peaksite ikka aru saama) Aga üks hea asi oli seal, nimelt seal müüdi Heinekeni (selle kirjapildis pole ka kindel) Kui me lõpuks oma õlud kätte saime, istusime väljas umbes 5minti ja otsustasime, et meie pubi on ikka pööraselt parem ja seadsime oma sammud tagasi, lootes, et seal on rahvast kellega rääkida ja napsitada, aga mida kurja, polnud seal kedagi, läksime siis piljardit mängima, harjutama, nagu me kõigile ütleme, Steve juba kutsus meid välja nii-öelda, pidime järgmine nädal mängima, et 2doltsi pallipealt. Ma ei kujuta ette kuidas see täpselt käib, et kui tema lööb kõik kaheksa palli siise pean andma mina talle 16 doltsi ja kui mina löön ainult neli palli siis tema annab mulle 8 doltsi w? Keeruline, et tea kuidas see täpselt siis käima peaks. Harjutasime siis natuke ja siis Steve kutsus meid üles enda juurde istuma ja niisama chillima, olime rõõmuga nõus, sest meil oli ikka täiega igav ja magama ka ei viitsinud minna, kell oli alles kaheksa. Läksime siis sinna ja istusime niisama rääkisime juttu ja värki-särki. Äkki vanaisa Teff avastas, et tahaks süüa (mida ta ise ei teinud). Rita tõi siis igast kraami välja ja suured suured liha tükid, mille Steve viskas restile ja pani lõkke peale küpsema. Oi need olid head väga head lausa. Ja siis Steve õpetas meile kuidas teha sibula-muna võileiba. See siis käib nii, et sul on see röstsaia moodi asi eks. Kaks viilu mõlemale määrid võid. Sibula küpsetasime ka lõkkel ja ka munad. Aga sibul ja munad mõlemad peavad olema natuke toored. Muna veel eriti, sest päris ausalt läbi küpsetatud muna ei kõlba kuhugi, vanasti ma ei kannatanud seda n.ö härjasilma ja hakkasin alati öökima kui ordukas seda sõi, aga nüüd ma ei tahaks oma muna teist moodi, hakkaks vist öökima kui muna oleks läbi praetud. Nii või leiva juurde siis tagasi.
Ok nüüd olete enam-vähem kursis jälle meie tegemistega ja olemitega, ja ma loodan, et tegin teid õnnelikus selle blogisissekandega.
Enel
0 comments:
Post a Comment