Täna oli täiesti tavaline päev. Kuigi täna hommikul olime ka suhteliselt väsinud, arvatavasti sellest, et siin on öösiti nii külm ja magada üldse ei saa. Marit tassis oma magamiskotti endale juba voodisse. Mina aga olen endale suurest külmast köha saanud, ei ole eriti tore, sest kurk on valus ja kui köhima hakkan siis ei tundu see lõppevat. Õnneks Maritil oli mingit köha rohtu, mis tegi asja nüüd natuke paremaks. Igatahes, nii kui hommikut söömas tulime viskasime jälle pikali ja magasime veel paar tundi. Üles tõusime selle peale, et toanaaber oli juba oma töö otsingult tagasi. Tal eriti ei vedanud. Nimelt ta on õpetaja ning ta ei rahuldunud mingi baaridaami tööga. Siis aga vaatasime, et kell on palju ning peame ka oma toimingutega alustama. Täna mõtlesime käia n-ö shoppamas, lihtsalt tutvumas siinse valiku ja hinnaklassiga pluss Maritil oli fööni vaja, sest tema eelmine on liiga võimas ning lõhub ära kõik adapterid. Hommikul oli aga meile sõnum tulnud, et meie pangakaardid on kohale jõudnud. Seega mõtlesime, et kõige pealt astume läbi postkontorist, kuhu meie kaardid saadetud olid. Tuli välja, et olime vales postkontoris, ja peame jõudma kuskile sellisesse kohta nagu London Court. Tee pealt leidsime tehnikapoe, mille nimi on Dick Smith, see oli natuke suurem variant, kui see, mis seal kaubanduskeskuses oli. Lootsime siis sealt leida Maritile uue fööni. Suure otsimise peale leidsimegi, kuskilt riiulilt ühe fööni, mis oli terve poe peale ainus. Ilma pikemalt mõtlemata, ostis Marit endale selle ainsa fööni, mis ei olnudki väga kirve hinnaga. Siis hakkasime käima mööda poode, eks nagu igalpool on siingi odavamaid ja kallemaid poode. Kuid seal tänava peal kõndides märkasime, ühte väikest ja kitsast tänavat, millele oli kirjutatud London Court, see oli koht kuhu pidime minema. See tänav oli nagu nii nunnu, mõlemal pool olid mingid poed a mini-kohvikud. Väga armas igatahes. Sealt leidsime üles ka teise postkontori, kuhu me siis tegelt minema pidime. Sealt saime siis kätte oma pangakaardid, kuid mitte pin-koode, sest need tulevad mingi teise ümbrikuga, arvatavasti sinna samasse kohta, nädala lõpu poole. Nagu täiest ajuvaba, miks ei võiks nad kõik korraga kätte anda, me peame nagu tilbendama ühest kohast teise selle pärast. Mõttetu kui minult küsida. Tulles sealt London Courtist välja, oli seal kõrval kohe kotipood, seal oli igasuguseid kotte, alates rahakottidest kuni reisikottideni välja. Sealt poest ostis Marit endale suure roosa ratastega kohvri, see on isegi suurem kui see minu roosa. See kohver teeb asjade transportimise palju kergemaks. Edasi liikusime mingisse noortepoodi, kust mina (suure otsimise peale) ostsin endale uued teksad, väga mõnnad on nad ja ei olnud eriti kallid, arvan, et see pood oli vist üks odavamaid. Pärast seda ei viitsinud enam shoppata, suht kopp oli ees juba. Käisime veel toidukas ja tulime tagasi hostelisse, kuhu me muide jääme veel nädalaks, sest paberimajandus nõuab kaua aega ja ennem ei saa linnast lahkuda. 

Nüüd chillime jälle oma toas. Iirlane on tööl, tal oli täna esimene tööpäev, ei tea kuidas läks? Loodame, et hästi. Sakslane läks jõusaali, mis on siin samas all korrusel. Ise kuhugi minna ei viitsi sest õues on külm ja kottpime ja praegu on kõik kohad kinni ka juba. Siin lõppeb enamustel töö päev kuus või isegi enne seda. Veab eks. 

Olks aitab küll, midagi huvitavat nagu näha juhtunud ei ole, eks me hoia teid kursis.

Enel