Kõigepealt siis head uut aastat kõigile!

Vana aasta õhtu on Sydneys selline päris suur teema, osad inimesed lausa ööbisid ooperi maja ees, et siis järgmine õhtu rakettide vaatamiseks kõige paremad kohad saada. Meie toa pilud päris nii hullud ei olnud, aga siiski hommikul pool6 olid nad üleval, et kuueks ooperi maja juurde minna, iirlane läks sinna kella 9ks. Selleks ajaks olime meie ka juba üleval, aga põhimõtteliselt tehti meile selgeks, et ooperi maja esine ja Harbor Bridge on juba nii rahvast täis, et sinna ei tasu enam nagu minna ja pealegi ei viitsiks me ealeski 18 tundi kusagil niisama seista, et siis 20 minutit rakette vaadata. Absuriteater noh! Me siis käisime pesus ja otsisime sellise pargi, kus on BYO ehk kuhu võib oma jookidega minna, läksime Coles’i, ostsime Jimmyt ja shampust ja nii. Olime siis valmis parki minema, ise ka päris häpsid ja nii ja siis hakkas vihma sadama. Lihtsalt meie õnn! No worries, tulime siis tagasi hostelisse, leidsime, et siin maailmas on ka normaalseid inimesi, kes ei läinudki hommikul vara kuhugile ooperi maja juurde seisma ja siis hullusime siin. Pool 12 läksime siis meie hosteli kõrval asuvasse parki, kust oli maailma hea vaade sillale ja ooperi majale ja ise olime ka rahul, et kuhugile vihmaga terveks päevaks hängima ei läinud. Ja siis kell 12 hakkas ilutulestik, maailma uhke oli see lihtsalt, me ikka julmalt hullusime sellest. Enne ühte jõudsime tagasi hostelisse, tegime oma teise shampuse ka lahti, hullusime siin veel natuke ja siis oligi meie uus aasta vastu võetud.:)

Kuna me pidevalt räägime, et kuidas me hullume, siis ma mõtlesin, et panen ühe pildi ka sellest, kuidas see täpsemalt toimub!




Esimene jaanuar oli nagu tavaliselt ikka väga väsinud päev. Enamus ajast vedelesime voodis ja olime niisama.

Täna olime natuke produktiivsemad, läksime linna, tahtsime tööbüroosse minna, aga tuleb välja, et nad on kolinud ja me käisime jumala tühja lihtsalt, lisaks on täna laupäev, mis tähendab, et nagunii oleks see koht kinni. Aga sellele me ju varem ei mõelnud.. Hiljem läksime Bondi Junctionisse, kus saime Racheliga kokku (iirlane, kes töötas enne meid Kojonupi pubis). Ilus oli. Ja pean seda ka mainima, et täna oli siin maailmas nagu kõige kahtlasem päev üldse, üks hetk sajab julmalt vihma, siis on metsikult palav ja siis sajab jälle vihma jne. No päris hullutav..

Ja siis ma tahtsin veel rääkida kahest tüübist, kes elavad meie toas. Mõlemad peaksid olema iirlased. No Simon on kindlasti, teise tüübi kohta päris täpselt ei tea. Igatahes, nad on ikka päris huvitavad. Nimelt meeldib neile ennast vääääääga lõhnastada. No ikka 4 korda päevas ja niimoodi et toas hingata ei saa. Ja kusjuures nad käivad pesemas ikka ka, et see pole sellepärast, et nad ennast pesta ei viitsiks vms. Ja üldse me oleme tähele pannud, et väga paljud mehed siin maailmas lõhnastavad ennast üle. Et mis teema sellega on?

Ja siis Enel palus mainida, et ta tahaks kaardi trikke osata, et ta saaks pilusid hullutada. Nii et kui keegi teab midagi, siis andke kiiresti teada, sest nii meie kui ka pilud lahkume siit 5. Jaanuaril.

Ja see blogisissekanne (eriti pealkiri) on siis mõeldes Geale! :D

Musi

Marit