Esmaspäev 7. September ja teisipäev 8. September
Kui esmaspäeval kohale jõudsime, näitasid iirlased meile maja (kaks iiri tüdrukut, kes siin enne meid siis töötasid, mõlema nimi on Rachel), siis töötasime paar tundi, kuid see oli rohkem teiste jälgimine kui ise millegi tegemine. Juba miski 9 aeg tulime oma tuppa ja siis mõtlesime, et väga kurb on siin olla ja nii. Et kedagi ei tea ja üldse igatsesime Billabongi. Suht varakult läksime magama ja siis teisipäeval ärkasime miski 10 aeg ja siis 11 läksime pubisse. Tegelikult me elame pubiga samas majas, nii et baari jõudmiseks kulub meil pool minutit või nii. Kuna siin on ka TAB’i automaadid (nendes saab panustada siis hobuste ja koerte jne peale), siis hommikul tuleb printerist miskid paberid välja võta ja siis need seintele panna ja siis pidime prügi välja viima ja külmkapi õludega täitma jne. Et siis kell 12 tehakse pubi lahti. Kuna hommikul eriti midagi teha ei ole (see nädal me ametlikult ei tööta veel, et õpime teiste kõrvalt ja sellepärast ei pea ka koguaeg siin olema), siis me läksime linnapeale. No eriti midagi siin teha ei ole, põhimõtteliselt on üks peatänav, kus ääres on siis paar poodi. Toidupood näeb välja ka rohkem nagu ladu. Ühesõnaga ikka väga väike koht on see. Meile sobib, sest siis saame enamus raha alles hoida, kuna me ei pea söögi ja elamiskoha eest maksma ja nagu midagi muud siit linnast osta ei saagi. Aga et siis miski 2 ajal tulime tagasi pubisse, olime niisama ja siis kolmeks läks Enel tööle. Siis ma passisin natuke veel toas ja pool 6 läksin ise ka pubisse, kuna minu vahetus algas kell 6. Meile mõlemale õpetati kuidas kõige populaarsemaid jooke ja shote teha ja siis saime natuke nende TAB’i masinatega hullata. Lemmikjook, mida valmistada on, vähemalt mul, viski veega. Jap, üks tüüp, kes koguaeg panustamas käib, tellib koguaeg viskit jää ja veega. Ma ei tea, ei kõla just kõige maitsvamana, aga vähemalt on seda lihtne teha. Aga et me juba isegi saame aru mida inimesed tellivad ja nii, seega enam ei olegi nii hirmus. Ja enam vähem teame ka seda, mida nö püsikliendid tellivad, seega ei pea isegi muretsema, kui aru ei saa, mida nad küsivad. :D Kuigi me siiski väga kardame nädalavahetust, sest neljapäeval on iiri tüdrukute viimane tööpäev ja siis olemegi meie ja üks tüdruk veel (tema on siis omanike tütar, kes siin ka töötab). Steve (meie ülemus) lasi mul endale õlut valada sellest masinast või ma ei tea kuidas seda kutsutakse. Igatahes viimase kohta ütles ta et see oli perfektne. No algaja õnn ütleks ma selle peale. Ja siis õhtul kutsuti meid Steve’i juurde, et kellelgi ta suguvõsast oli sünnipäev (meie ülemused on pärit Uus-Meremaalt ja nad on põhimõtteliselt terve suguvõsaga siin, selline hästi kokkuhoidev perekond on). Kuna Enel lõpetas oma vahetuse varem, siis läks ta ühe iiri tüdrukuga juba sinna. Kuigi nende majani on siit vist pool kilomeetrit, viis Steve nad ikkagi autoga ära ja siis tuli tagasi ja võttis minu ja teise iiri tüdruku ka peale. Peab mainima, et Steve’i auto on nagu maailma suur lihtsat. Kaks korda nii suur, kui minu isa ländu ütleks. Sinna sisse ja sealt välja saada on ikka väga keeruline. Ja Steve’st veel rääkides, peab mainima, et ta näeb ikka selline väga kuri välja (mida ta absoluutselt ei ole), et tal on ninarõngas nina keskelt läbi (nagu pullidel on need rõngad). Igatahes, et kui me uksest sisse jõudsime, mängisid teised juba miskit joomismängu. Me läksime siis ka iirlasega sinna laua juurde ja esimese asjana pidime ühe oma sõrme miski õlupurgi peale panema, ma ei saa siiamaani aru, mis selle mängi mõte oli, aga siiski väga lust oli seda mängida. Ja siis mängisime veel miskeid mänge ja siis saime tasuta õlut ja siis Steve tõi meile veini. Ja siis Steve rääkis, et kui keegi peaks meile midagi halvasti ütlema vms, et siis peame kohe tema juurde minema ja siis ta ajab kõik korda. Ja üldse väga hoolitsevad on nad kõik ikka. Terve perekond on meid juba vist suht omaks võtnud. Ja siis me seletasime neile, et kus Eesti asub ja nii ja siis üritasime neile selgeks teha, kuidas meie nimesid hääldada. Loodetavasti jäävad need neile meelde ka ikka varsti, muidu oleme jälle kaks estot. :D Aga et umbes 12 aeg tulime iirlastega koos tagasi, sest hommikul pidime kell 10 juba pubis olema ja nii. Kuna me saime endale puhuri täna tuppa, siis oli meil nagu hiiglama soe ja mõnus siin. Ja siis Enel käskis mul Freddie’le sõnumi saata ja nii ja kuna ma olin natuke joonud ka ja nii, siis ma tegingi seda. Kuna ta ei vastanud, siis me mõlemad olime natuke solvunud, aga no worries, me saame siin nagunii uue sõbrad.:D Ja siis Enel helistas Tavole ja naljakas oli see, et Tavo arvas et Enelil on juba aktsent küljes, kuigi me olime selleks ajaks alles kolm päeva pidevalt inglise keeles rääkinud. :D Aga igatahes, kell 6 hommikul ärkasin ma selle peale, et keegi saatis sõnumi mulle eks. No ja kes muu see oli kui F. Kuna tüüp töötab kõigil tööpäevadel ja peab juba kell pool 7 tööl olema, siis ta lihtsalt magas juba õhtul. Et me siis saatsime miski pool tundi sõnumeid ja siis ma mõtlesin, et pean tagasi magama minema ikka. Aga nii palju saime teada, et Billabongis ei toimu suht midagi praegu. Nad on vist kõik päris kurvad, et me ära läksime.:D Billabongist veel rääkides, kui me esmaspäeval check-out’i tegime, siis see tüüp, kes seal laua taga oli küsis, et kas te oletegi need kaks eestlast, et ma olen teist kuulnud, aga ainult häid asju. :D No olime päris populaarsed Billabongis või nii. Ilus. Aga et teisipäeval oli suhteliselt vaikne päev, inimesi ka eriti ei olnud ja suht palju oli niisama passimist.
Kui esmaspäeval kohale jõudsime, näitasid iirlased meile maja (kaks iiri tüdrukut, kes siin enne meid siis töötasid, mõlema nimi on Rachel), siis töötasime paar tundi, kuid see oli rohkem teiste jälgimine kui ise millegi tegemine. Juba miski 9 aeg tulime oma tuppa ja siis mõtlesime, et väga kurb on siin olla ja nii. Et kedagi ei tea ja üldse igatsesime Billabongi. Suht varakult läksime magama ja siis teisipäeval ärkasime miski 10 aeg ja siis 11 läksime pubisse. Tegelikult me elame pubiga samas majas, nii et baari jõudmiseks kulub meil pool minutit või nii. Kuna siin on ka TAB’i automaadid (nendes saab panustada siis hobuste ja koerte jne peale), siis hommikul tuleb printerist miskid paberid välja võta ja siis need seintele panna ja siis pidime prügi välja viima ja külmkapi õludega täitma jne. Et siis kell 12 tehakse pubi lahti. Kuna hommikul eriti midagi teha ei ole (see nädal me ametlikult ei tööta veel, et õpime teiste kõrvalt ja sellepärast ei pea ka koguaeg siin olema), siis me läksime linnapeale. No eriti midagi siin teha ei ole, põhimõtteliselt on üks peatänav, kus ääres on siis paar poodi. Toidupood näeb välja ka rohkem nagu ladu. Ühesõnaga ikka väga väike koht on see. Meile sobib, sest siis saame enamus raha alles hoida, kuna me ei pea söögi ja elamiskoha eest maksma ja nagu midagi muud siit linnast osta ei saagi. Aga et siis miski 2 ajal tulime tagasi pubisse, olime niisama ja siis kolmeks läks Enel tööle. Siis ma passisin natuke veel toas ja pool 6 läksin ise ka pubisse, kuna minu vahetus algas kell 6. Meile mõlemale õpetati kuidas kõige populaarsemaid jooke ja shote teha ja siis saime natuke nende TAB’i masinatega hullata. Lemmikjook, mida valmistada on, vähemalt mul, viski veega. Jap, üks tüüp, kes koguaeg panustamas käib, tellib koguaeg viskit jää ja veega. Ma ei tea, ei kõla just kõige maitsvamana, aga vähemalt on seda lihtne teha. Aga et me juba isegi saame aru mida inimesed tellivad ja nii, seega enam ei olegi nii hirmus. Ja enam vähem teame ka seda, mida nö püsikliendid tellivad, seega ei pea isegi muretsema, kui aru ei saa, mida nad küsivad. :D Kuigi me siiski väga kardame nädalavahetust, sest neljapäeval on iiri tüdrukute viimane tööpäev ja siis olemegi meie ja üks tüdruk veel (tema on siis omanike tütar, kes siin ka töötab). Steve (meie ülemus) lasi mul endale õlut valada sellest masinast või ma ei tea kuidas seda kutsutakse. Igatahes viimase kohta ütles ta et see oli perfektne. No algaja õnn ütleks ma selle peale. Ja siis õhtul kutsuti meid Steve’i juurde, et kellelgi ta suguvõsast oli sünnipäev (meie ülemused on pärit Uus-Meremaalt ja nad on põhimõtteliselt terve suguvõsaga siin, selline hästi kokkuhoidev perekond on). Kuna Enel lõpetas oma vahetuse varem, siis läks ta ühe iiri tüdrukuga juba sinna. Kuigi nende majani on siit vist pool kilomeetrit, viis Steve nad ikkagi autoga ära ja siis tuli tagasi ja võttis minu ja teise iiri tüdruku ka peale. Peab mainima, et Steve’i auto on nagu maailma suur lihtsat. Kaks korda nii suur, kui minu isa ländu ütleks. Sinna sisse ja sealt välja saada on ikka väga keeruline. Ja Steve’st veel rääkides, peab mainima, et ta näeb ikka selline väga kuri välja (mida ta absoluutselt ei ole), et tal on ninarõngas nina keskelt läbi (nagu pullidel on need rõngad). Igatahes, et kui me uksest sisse jõudsime, mängisid teised juba miskit joomismängu. Me läksime siis ka iirlasega sinna laua juurde ja esimese asjana pidime ühe oma sõrme miski õlupurgi peale panema, ma ei saa siiamaani aru, mis selle mängi mõte oli, aga siiski väga lust oli seda mängida. Ja siis mängisime veel miskeid mänge ja siis saime tasuta õlut ja siis Steve tõi meile veini. Ja siis Steve rääkis, et kui keegi peaks meile midagi halvasti ütlema vms, et siis peame kohe tema juurde minema ja siis ta ajab kõik korda. Ja üldse väga hoolitsevad on nad kõik ikka. Terve perekond on meid juba vist suht omaks võtnud. Ja siis me seletasime neile, et kus Eesti asub ja nii ja siis üritasime neile selgeks teha, kuidas meie nimesid hääldada. Loodetavasti jäävad need neile meelde ka ikka varsti, muidu oleme jälle kaks estot. :D Aga et umbes 12 aeg tulime iirlastega koos tagasi, sest hommikul pidime kell 10 juba pubis olema ja nii. Kuna me saime endale puhuri täna tuppa, siis oli meil nagu hiiglama soe ja mõnus siin. Ja siis Enel käskis mul Freddie’le sõnumi saata ja nii ja kuna ma olin natuke joonud ka ja nii, siis ma tegingi seda. Kuna ta ei vastanud, siis me mõlemad olime natuke solvunud, aga no worries, me saame siin nagunii uue sõbrad.:D Ja siis Enel helistas Tavole ja naljakas oli see, et Tavo arvas et Enelil on juba aktsent küljes, kuigi me olime selleks ajaks alles kolm päeva pidevalt inglise keeles rääkinud. :D Aga igatahes, kell 6 hommikul ärkasin ma selle peale, et keegi saatis sõnumi mulle eks. No ja kes muu see oli kui F. Kuna tüüp töötab kõigil tööpäevadel ja peab juba kell pool 7 tööl olema, siis ta lihtsalt magas juba õhtul. Et me siis saatsime miski pool tundi sõnumeid ja siis ma mõtlesin, et pean tagasi magama minema ikka. Aga nii palju saime teada, et Billabongis ei toimu suht midagi praegu. Nad on vist kõik päris kurvad, et me ära läksime.:D Billabongist veel rääkides, kui me esmaspäeval check-out’i tegime, siis see tüüp, kes seal laua taga oli küsis, et kas te oletegi need kaks eestlast, et ma olen teist kuulnud, aga ainult häid asju. :D No olime päris populaarsed Billabongis või nii. Ilus. Aga et teisipäeval oli suhteliselt vaikne päev, inimesi ka eriti ei olnud ja suht palju oli niisama passimist.
Kolmapäev 9. september
Hommikul ärkasime ikka meie jaoks väga vara, pool 8, sest Steve pidi meid viima kuhugile, kus lambaid kasvatatakse ja pügatakse (Jessie töötab seal) ja siis oleksime näinud kuidas neid pügatakse ja vb ise saanud ka proovida seda. Kell kaheksa olime meie ja iiri tüdrukud valmis minema, aga keda polnud, oli Steve. Ootasime siis miski 9ni ja siis läksime tuppa magama tagasi. Pärast Steve vabandas, et unustas meid ära lihtsalt. Aga no worries. Enel magas miski 10ni ja siis läks pubisse hullama. Mina magasin rahulikult miski 1ni vist. Ja siis läksin ka pubisse. Võrreldes teisipäevaga oli isegi suhteliselt palju inimesi. Ja siis F. hullutas mind natuke sõnumitega, aga et midagi rohkem nagu ei olnudki. Umbes kell 8 panime pubi kinni ja siis vaatasime iirlaste ja Jessie’ga (üks tüüp, kes elab ka siin hostelis ja kes on väga sõbralik ja nii ja kes siis meie järgi vaatab, et meil ikka kõik korras oleks ja nii) telekat (me pole nagu sada aastat telekat näinud, et suht hullutav on see, et me nüüd koguaeg kui tahame, siis saame telekat vaadata) ja sõime jäätist. Ilus.
Neljapäev 10. September
Kui me esmaspäeval veel suhteliselt kurvad olime, et Billabongist ära pidime minema, siis nüüdseks ei igatsegi me sinna nii väga tagasi. Kui vahepeal midagi teha ei ole, siis mõtleme küll, et Perthis oleks päris hullutav aga samas siin on nii niiii toredad inimesed, et arvatavasti järgmine nädal ei igatse me enam üldse tagasi. Hommikul saatis F. kellegi teise telefonilt sõnumi, et tal krediit otsas, et saadab siis midagi, kui krediiti saab, seega tundub, et natuke aega ei hulluta mind keegi oma sõnumitega. L Aga igatahes et neljapäev oli siis iiri tüdrukute viimane tööpäev ja siis kui nende vahetus kell 4 lõppes, tulid nad pubisse niisama tähistama. Enel sai neile jägerbomme teha (see käib nii, et shoti klaasi valad jägermeistrit ja siis suuremasse klaasi umbes pool purki red bulli ja siis see kes joob eks, et tema paneb siis shoti klaasi red bulli sisse ja siis joob neid korraga). Me ise pole neid veel proovinud, aga iiri tüdrukud ütlesid, et me lihtsalt peame seda tegema, sest see on lihtsalt maailma parim jook. Kuna neljapäeval käib tavaliselt suhteliselt palju inimesi, siis arvasime, et peame vähemalt miski 10ni töötama eks aga kuna see õlu masin läks katki, või vist päris katki ei läinud aga et ta ei töötanud igatahes korralikult, siis panime pubi juba kell 7 kinni ja siis olime meie ka vabad. Läksime siis iiri tüdrukute ja nende sõpsude juurde ja rääkisime veitsu nendega ja siis nad otsustasid, et kuna pubi on kinni, siis läheme teise kohta. Kuigi järgmisel hommikul pidime me juba kell 10 tööle minema, läksime ikkagi nendega kaasa. Koht kuhu me läksime oli miski garaaž vms. Aga et seal oli väga soe, nii soe, et me saime Eneliga isegi joped ära võtta. Seal oli suht palju inimesi, keda me juba Steve peolt teadsime, seega ei olnud üldse sellist tunnet, et me oleks nagu võõrad vms. No väga hullutav oli seal ka igatahes. Ilus. Ja siis miski 12 otsustasime, et tuleme Eneliga siiski pubisse ära ja üks tore poiss saatis meid koju,ütles veel, et tuleb öösel meile akna taha laulma. Samas mõtlesime, et peaks natuke magama ka enne reedet, kuna nädalavahetustel käib siin palju inimesi ja siis ei tahaks seal leti taga päris magama ka jääda.
Reede 11.september
Reedel olime siis valmis kõige hullemaks, sest nagu baarides ikka, käib nädalavahetustel rohkem inimesi. Aga oh üllatust, ei olnudki väga kärarikas, tagaruumis mängisid noored piljardid ja kuulasid jukeboksi. Tellisid koguaeg jug of Ted’s, sees siis on kannutäis Toohys old Ekstra, mis on parim õlu austraalias üldse vist, minuarust. Saime nendega suhteliselt hästi hakkama. Aga kui on sulgemisaeg siis me tavaliselt karjume, et take away time. See siis tähendab, et me paneme kinni ja kui keegi soovib siis võib endale jooki kaasa osta. No siis läks küll asi hulluks ära, sest nad lendasid nagu kõik kampas peale. Aga saime hakkama. Magama jõudsime umbes poole kaheteist ajal. Aga ennem seda chillisime omanikega niisama pubis, saime tasuta jooke jms. Suhteliselt lahe oli.
Laupäev 12.september
Laupäeval oli Marit hommikuses vahetuses, ja mina sain magada. Aga siin on üldse selline komme, et koguaeg saab süüa. Nii siis Marit lendas hommikul tuppa (nüüd me elame suures toas, kus on sofad ja tv ja dvd mängija ka. Päris peen värk, võrreldes sellega kus me ennem elasime.) ja andis mulle hommikusöögi. Kidney pie ja mingi magus sai ka. Kui ma seda kidney pied nägid tuli kohe mulle Greg meelde (iiri tüüp billabongist) sest tema hullult armastas neid ja sõi koguaeg. Lõpuks kui sain end üles aetud chillisin niisama, sest Marit oli tööl ja ei tahtnud sinna pubisse niisama ka vahtima minna. Vaatasin Naabreid telksist, see pangan kestis nagu mingi kaks tundi. Aga oli päris huvitav. Kella neljaks pidin minema mina tööle. Olin valmis kõige hullemaks, sest õhtul oli jalgpalli finaal. Aga jalgpallurid ei tulnudki, sest nad said pähe (samas põhjust on ju ikka juua). Väga vaikne õhtu oli, klientideks olid ainult mängurid ja siis veel mõned vanamehed. Muidugi meil on siin üks suur sõps ka Peter, kes käib igapäev siin mängimas. Ja ta võitis umb 25dollarit ja ütles meile, me pange see endale jootraha purki(siin suhteliselt kitsid inimesed, et jootraha eriti ei saa), sest te olete nii toredad. Naljakas. Mõni aeg hiljem tuli ta mulle oma vennapoega tutvustama. Mõtles, et ma vajan ka noorte inimeste seltskonda. Armas. Lõpuks tuli Shayna (omanike tütar, kes ka siin töötab) oma sõpradega pubisse ja siis läks nagu rohkem elu keema. Aga ega nad eriti kaua ei olnud, sest oli vaja minna teisele peole, mis toimus siis seal kuuris kus me eelmine kord käisime. Panime siis suhteliselt varakult kinni. Ja läksime ise ka sinna. Seal toimus ikka vägev pidu, muusika oli vinge selline Carabbian, ja kõik tantsisid ja laulsid kaasa, meie muidugi sõnu ei teadnud, naljakas. Siis seal oli üks kutt, kes koguaeg tantsis meiega ja küsis are you enyoing yourselves, meie jaa….kõik on väga lahe, are you sure. Ta nagu koguaeg. Aga ta oli hästi kihvt tüüp, tantsis lahedalt. Muidugi kõik olid hästi lahedad, rääkisid meiega ja korrutasid koguaeg, et me oleme üks neist nüüd, ja nemad hoolitsevad meie eest. Seda on nagu kõik siin öelnud. See on nagu nii armas. Nagu Steve (meie ülemus) meile pidevalt ütleb don’t take shit from anyone. You are the boss. Siin on nagu nii, et klient ei ole kuningas vaid meie oleme. Kui klient hakkab ülbitsema, siis sa lihtsalt ei pea teda teenindama. Õnneks selliseid juhtumeid ei ole olnud veel. Mina igatahes olen üliõnnelik, et me sellisesse kohta sattusime. Kõik see uus perekond, mis meil nüüd on on pärit Uus-Meremaal, ja nad on kõik sellised natukene tõmmud. Hästi armsad. Muidugi vanaisa (Teff) oli esimene vist kes meie nimed meelde jättis, aga nüüd on kõigil enam-vähem selge. Ma usun, et kui me siit ükskord ära lähme on ikka halb tunne küll, siin on lihtsalt nii lahe.
Pühapäev 13. september
Väga vaikne oli terve päeva, midagi erilist ei juhtunud, mis vääriks mainimist.
Marit (esmasp-neljap) ja Enel (reede-laupäev)
musid
0 comments:
Post a Comment