Täna on pühapäev ja plaanis oli meil tänaseks käik toidupoodi ja pesu pesta. Hommikul olime suht vässud, sest vaatasime eile öösel Mariti läpakast ta lemmik filmi Hangover-it (pohmakas). Film oli väga lahe kui minu käest küsida, hästi palju musta huumorit ja muid nalju. Aga nii meile meeldibki. Lõpuks kui saime endale kargu alla aetud, magades maha jälle hommikusöögi, käisime kiirelt pesus ja siis linna toidupoodi, sest ei olnud kindlad kui kaua see üldse lahti on. Jõudsime ilusti. Toidupood oli nagu üks õige toidukas olema peab. Kaupa oli palju ja ka valikut oli palju. Enamus kraami oli muidugi meile tundmatutes pakkides, nii et ei tea kuidas üks või teine asi maitseb, aga valisime enam-vähem normaalse kauba välja. Nüüd varsti lähme süüa tegema. Täna on menüüs makaronid muna ja viineritega….nämm-nämm ja natuke juustu ka peale raputatud. Toidupoes olid suht normaalsed hinnad, üldiselt samad, mis Eestis. Muidugi ostsime ka terve hunniku vett, suure kuuese paki, sest siin on nagu koguaeg janu. Ei tea, mis värk sellega on. Ostime ka palju selliseid asju, mida peaks panema külmkappi, aga siin hostelis on juba kõik meie eest ära vallutatud, sest kõik külmkapid olid nagu pilgeni täis ja meie omad ei mahtunud enam kuskile. Tõime stuffi üles oma tuppa. Sest siin on nii külm, et me ise lähme varsti jäässe juba:D. Sellega valmis, mõtlesime, et nüüd on paras aeg minna ja üles otsida siinne pesumaja, meil oli juba hunnikus musti riideid. Kõigepealt küsisime oma toakaaslase käest, et kas ta teab, kus pesumaja on ja ta teadis ning juhatas meid sinna. Alt tuli osta tokenid, mingid mündilaadsed asjad. Ostsime kaks ühe pesu jaoks ja teise kuivati jaoks. Siis seadsime sammud maja taha. Kohale jõudes avastasime, et pesumaja asub soojakus, jah just sellised soojakud, mis ehitajatel on objektidel, sellised konteinerite moodi natukene. Et sinna sisse saada anti meile mingi võti, mida me ei saanudki kasutada, sest uks oli lahti, aga meie ei saanud ikka sisse, sest tõmbasime ust valele poole. Tõsiselt siin käivad kõik asjad teistpidi. Nii, et see nõuab väheke harjumust. Igatahes ladusime siis kogu oma kraami ühte masinasse. Pesu kestis pool tundi ja siis hakkasime laduma kuivatisse, teadmata, mida võiks panna ja mida mitte, sest ei tahtnud ju, et asjad muutuksid mingiks mini-suuruseks ja ei mahuks meile enam selga. Noppisime siis paar asjakest välja ja ülejäänud läks sisse. Kui see ka valmis sai avastasime, et midagi ei olnud kokku kahanenud….vedas. Üldiselt oli huvitav pesupäev. Nüüd hangime niisama omatoas, midagi ei viitsi teha ka. Marit loeb raamatut, tegelt me mõlemad loeme seda nii vaheldumisi. Raamatu nimi on My sisters keeper kirjutanud Jodi Picoult ja see räägib ühest tüdrukust, kes on valmis vormitud ainult selleks, et oma õele olla doonoriks igasugustes asjades. Ühel hetkel viskab tal see üle ning ta kaebab oma vanemad kohtusse, sest ta ei taha enam oma õde aidata. Oleme suhteliselt alguses selle raamatuga, vaatab, mis edasi saab.

Ok selleks korraks siis jälle kõik. 

Enel